Pöördumine Eesti Vabariigi Valitsuse poole

Täna 30.08.2017 saatsime Eesti Vabariigi Valitsusele ametlikku taotluse Tartu Maarja kiriku taastamise toetamiseks riigieelarvest. Taotlusele kirjutasid üheskoos alla Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse nõukogu esimees, Tartu linnapea Urmas Klaas ja sihtasutuse juhatuse liige Silvia Leiaru.

Varasemalt on Tartu linnapea Urmas Klaas peaminister Jüri Ratasega ka Maarja kiriku taastamise teemal kohtunud tutvustades Maarja kiriku taastamise vajalikkust ja põhimõtteid ning palunud ettevõtmisele riigieelarvest toetust.
Urmas Klaas on pöördunud peaminister Jüri Ratase soovitusel e-kirjaga ka kultuuriminister Indrek Saare poole, sama palvega.

Jääme ootama vastust.

Auväärt külaline

Esmaspäeval 14. augustil 2017 käis meil koguses auväärne külaline, Maarja koguduse köstri Juhan Kurriku lapselaps Andres Kurrik, kes on alates 18. eluaastast elanud Ameerikas.

Härra Kurrik leidis tee meieni tänu artiklile, mis ilmus Maarja kiriku taastamisest ajalehes "Vaba Eesti Sõna" Ameerikas. Nimelt oli ta pikka aega muretsenud, et mis sai tema vanaema Wilhelmine Kurriku õmmeldud lipukandja särbist. W. Kurrik õmbles 1894. aasta laulupeo jaoks Tartu Maarja kirikukoorile sini-valge-musta lipu, lipukandja särbi ja rosetid.

Viimane teave särbist oli tal aastast 1957 Saksamaal, mil tema isa andis särbi Artur Taskale, kes selle Rootsi viis. Suur oli olnud härra Kurriku imestus, kui ta artiklist luges, et särp on Maarja koguduse valduses. Ta oli alati mõelnud, et just siin oleks särbi õige koht.

Külastasime koos härra Kurrikuga Maarja kirikuhoonet, rääkisime tema perest ja lapsepõlvest ning loomulikult tegime ka pilti.

Suur tänu härra Kurrikule oma mõtete jagamise eest ning meid külastamast! Kohtume taas!

Pildil koguduse juhatuse esinaine Lea Saar, Andres Kurrik ja õpetaja Joona Toivanen.

Variatsioonid orelile III

Ja nüüd laulge kogu südamest ja suust ning kiitke Issanda nime! (Srk 39:35)

Kirik ehitatakse selleks, et seal kiita, kummardada ja paluda Jumalat. Koguduse ülesanne on kuulutada kristlust ja evangeeliumi, mis tähendab kreeka keeles rõõmusõnumit. Kirikumuusiku ülesanne on valitud muusikaga toetada Jumala sõna ja avada kirikulise meeled jumalikkuse vastu võtmiseks.

Mis on muusika? See on tunnete tulv, mis toob esile inimese kõrguse ja madaluse. Muusika võimendab inimese hingeseisundit, mõtteid ja iseloomu. Muusika toetab kiriklikku rituaali ja palvet. Muusika aitab väljuda suurimast leinast ja kurbusest. Muusika tõstab meie rõõmu ja tänulikkuse taevastesse kõrgustesse. Kirikumuusiku võimuses on olla looja, jumaliku muusika vahendaja ja edastaja. Ja tema suurimaks abiliseks on tema hääl ja muusikainstrument, milleta me kirikut ette ei kujuta, see on OREL.

Anneli Klaus

Variatsioonid orelile II

Laulge talle uus laul, helistage pillikeeli rõõmuhõisetega! (Ps:33:3)

Tartu kogudused teadsid, et Jumalale kõlbab vaid parim, mistõttu telliti linna kirikutesse suure lugupidamisega valmistatud meistritöid.

Tartu vanim kirik on Jaani kirik, mis ehitati 13. sajandil. 1892. aastal ehitati sinna Hugo Lepnurme andmetel 4 manuaali ja 52 registriga Saueri orel.

Ka Tartu Maarja kiriku esimene hoone ehitati 13. sajandil. 1842. aastal aastal pühitseti Maarja kogudusele uus kirikuhoone. 1852. aastal valmis Maarja kirikusse orel Tartu orelimeistrilt Kesslerilt. Helika Gustavson- Rätsepa andmetel jäi orel kogudusele väikeseks või polnud see enam kõige moodsamas stiilis ehitatud ja nii telliti 1890. aastal kirikusse uus orel Saksa oreliehitajalt Wilhelm Sauerilt.

Maarja kogudusest välja kasvanud Tartu Peetri kogudus tellis 23 registriga kontsertoreli Tartu orelimeistrilt Müllverstedtilt. See orel on hästi korrastatud Olev Kentsi orelitöökoja poolt ja teenib kogudust ja tartlasi tänase päevani.
Maarja kogudusest eraldunud Tartu Pauluse kirik pühitseti sisse 1917. Ka seal asus väike kontsertorel, mis hävis 1944. aastal. Täna on Pauluse kirikus 56 registriga ja 3 manuaaliga uus kontsertorel, mille ehitas saksa oreliehitajatelt Paschen Kiel Orgelbau GmbH.

Anneli Klaus

Variatsioonid orelile I

Kiitke, kõik tuuled, Issandat, laulge talle ja ülendage teda igavesti! (Trl 3:65)

12.-13. sajandil oli kirikuoreli ülesandeks koorilaulu algustooni andmine. Hiljem kasutati orelit liturgilise laulu saatmisel. 16. sajandil hakati muusikat kirjutama orelile kui sooloinstrumendile. Orelite ja orelimuusika õitseaeg saabus 17.-18. sajandil. Siis muutusid orelid kirikute uhkuseks. Tänapäeval ei kujuta me luteri kirikut ilma orelita ette. Külastades Eestimaa kirikuid, kuuleme tihti kohaliku oreli ehitamislugu, uhkusega nimetatakse oreli meistri nime.

Oreli lummavad helid tekivad õhuvoolu juhtimisega läbi erineva suurusega puidust või metallist vilede. Õhuvool ehk tuul – see sõna on läbi aegade ja erinevate keelte omanud erinevaid tähendusi. Näiteks on vaimu või hingust võrreldud tuulega. Seega võiksime orelit liigitada muusikainstrumendiks, kus oma tööd teeb Püha Vaim ja tema hingus. Seda muidugi selisel juhul, kui orel on täidetud tõelise värskendava õhuvooluga ja heli ei tekita tundetu plastmass ja elektroonika.

Piibel ütleb, et inimene on tuuleõhu sarnane (Ps 144:4). Tihti käsitsevad organistid orelit kui sõpra, kes hingab ja elab. Vileorel on kui elav organism, kes reageerib välistele mõjutustele ja organisti soovidele. Temast voolab läbi pühakoja pühitsetud õhk. Oreli ja organisti vahel tekib kahekõne. Selle kahekõne ilust saavad osa ka kirikulised.

Anneli Klaus

Ka Sina võid olla kirikuehitaja

Meil on põhjust olla tänulik!

2. augustil avasime annetustelefonid Maarja kiriku taastamise heaks. Kui koguduse ja sihtasutuse töötegijad ideede kogumiseks pead kokku panid, tekkis mõte, et annetustelefonide numbrites võiks peegelduda meie kiriku ajalugu. Nii saidki telefoninumbrid valitud kiriku ajaloos suurt rolli mänginud aastaarvude järgi.

900 1842 annetad 5 eurot

11. jaanuaril 1842. aastal pühitseti vastvalminud Maarja kirik ning sellest sai tugev usu- ja vaimuelu keskus täpipealt 99,5 aastaks. Kirikus peeti muuhulgas 1869. aastal esimese üldlaulupeo peaproov ning pasunamängu saatel kuulutati laulupidu sealt ka avatuks.

900 1941 annetad 10 eurot

12. juulil 1941 hävis Maarja kirik II maailmasõja sündmustes, põledes kuni müürideni varemeteks. See oli nii koguduse liikmete kui ka Tartu linna rahva jaoks kohutav sündmus, mis ei jätnud puudutamata kedagi. Toonane riigivõim ei andnud luba kiriku taastamiseks, ka kogudus likvideeriti ajutiselt ning kirikuhoonest sai võimla. Aastatel 1961 – 2009 tehti kirikus sporti - mängiti korvpalli, kuid harrastati ka muid spordialasid.

900 2019 annetad 50 eurot

2008. aastal sai kogudus lõpuks, pärast aastakümneid kestnud küsimist, oma kirikuhoone tagasi. Tegelikult aga tehti veel aasta pärast sedagi kirikus sporti ning tõeline üleandmine toimus 2009. aastal.

Tartu Maarja kiriku Sihtasutus on teinud ettevalmistusi kirikuhoone taastamiseks - läbi on viidud arhitektuurikonkurss, koostatud põhiprojekt ja selle osad, ehituslubagi on olemas, lisaks on otsitud rahalist toetust. Praegu viime läbi ekspertiise ehitusprojektile, et alustada ehitustegevust. Käima oleme lükanud ka turundus- ja annetuskampaania, millega taastamisele tähelepanu tõmbame.

See kõik peaks Tartu Maarja koguduse kodu aitama valmis ehitada aastaks 2019, mil laulupidu peab oma 150 juubelit. Just seetõttu ongi 2019 meile nii oluline aastaarv.

Annetustelefonide reklaamiks on meile õla alla pannud mitmed sõbralikud ettevõtted. Näiteks on Tartu Reklaamiteenused lubanud meie annetustelefonide reklaamplakatid tasuta Tartu linna infotulpadele ja kultuurilaevale paigaldada, samuti saavad juba järgmisel nädalal olema meie plakatid üleval Aparaaditehases, Coffeelingus, Hector Cafes, Tartu külastuskeskuses ja linna infopunktis Raekojas, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis. Lisaks toetab ERR meid ning edastab annetustelefonide info Kultuuriteadete rubriigis ETV-s, ETV2-s, Vikeraadios, Klassikaraadios ja Raadio 2-s igakuiselt ca kahe nädala jooksul.

Annetustelefonide infot on jagatud ka interneti kanalites. Suur tänu Tiigi seltsimajale ja Tartu laulupeo meeskonnale ning SA Tartumaa Turismile ja Tartu Külastuskeskuse personalile!

Meid on märgatud ja toetatud!

Püüdlused toetajate leidmiseks on vilja kandnud. Tartu linn on meie suur toetaja nii nõu ja jõuga kui ka rahaliselt. Eelarve strateegiasse on järgmisse nelja aastasse kirjutatud sisse toetus pühakodade renoveerimiseks, lisaks toetab linn meid sihtasutuse tegevuskulude katmisel. Ka Luunja ja Tähtvere vald on meie püsitoetajad. Sel aastal on Tartu Maarja kiriku taastamise toetamiseks eraldanud Vabaerakond riigieelarvest 30 000 eurot. Raha jõudis sihtasutuseni läbi Muinsuskaitseameti. Suure toetuse annab kiriku taastamiseks EELK Nõmme Saksa Lunastaja kogudus - 45 000 eurot. Gustav Adolf Werki programm toetas Maarja kiriku peatrepi renoveerimist 5020 euroga.

Kõige suuremat rõõmu teevad aga inimesed, kes oma isiklikest vahenditest kiriku taastamist toetavad. Sihtasutusel on palju annetajaid, kes igakuiselt/aastaselt meile kiriku taastamiseks püsiannetusi teevad. On palju ka ühekordseid annetajaid. Summasid on väikemaid ja suuremaid aga need näitavad, et inimeste jaoks on oluline pühakoja üles ehitamine ning oma võimaluste piires on kõigil võimalik olla kirikuehitaja. Suur tänu kõigile neile, kes oma annetuse juba on teinud!

Suure tänu tahaksime ka öelda Eesti Ameerika Fondile, kes Ameerikas ja Kanadas Maarja kiriku taastamise heaks annetusi kogub. Neil päevil saime sealt väga suure annetuse summas 6000 dollarit. Annetajad said Maarja kiriku taastamisest teada läbi sealsete Eesti kogukondade väljaannete "Vaba Eesti Sõna" ja "Eesti Elu".

Mul õnnestus kohtuda ka annetaja Svea (Paabo) Einolaga isiklikult, kui ta oli koos abikaasaga Eestit väisamas ning leidis aega ka Maarja kiriku külastamiseks. Veetsime Svea ja Peetriga sisukad paar tundi kirikus, rääkisime ajaloost, kiriku hävimisest ja taastamisplaanidest. Vaatasime koos ehitusprojekti ja arutasime Svea perekonna seotusest Maarja kiriku ja kogudusega. Tänan Svead Maarja koguduse ja sihtasutuse nimel südamest tema suure panuse eest Maarja kiriku taastamiseks. Suur tänu ka väliseestlastele Liina Keerdojale, Edith Heiturile, Merike Tammele ning Ago ja Aade Ambrele annetuste eest! Te olete meid aidanud sammu lähemale taastatud Maarja kirikule ning eelkõige olete puudutanud meie südameid.