Härra Kurrik leidis tee meieni tänu artiklile, mis ilmus Maarja kiriku taastamisest ajalehes "Vaba Eesti Sõna" Ameerikas. Nimelt oli ta pikka aega muretsenud, et mis sai tema vanaema Wilhelmine Kurriku õmmeldud lipukandja särbist. W. Kurrik õmbles 1894. aasta laulupeo jaoks Tartu Maarja kirikukoorile sini-valge-musta lipu, lipukandja särbi ja rosetid.
Viimane teave särbist oli tal aastast 1957 Saksamaal, mil tema isa andis särbi Artur Taskale, kes selle Rootsi viis. Suur oli olnud härra Kurriku imestus, kui ta artiklist luges, et särp on Maarja koguduse valduses. Ta oli alati mõelnud, et just siin oleks särbi õige koht.
Külastasime koos härra Kurrikuga Maarja kirikuhoonet, rääkisime tema perest ja lapsepõlvest ning loomulikult tegime ka pilti.
Suur tänu härra Kurrikule oma mõtete jagamise eest ning meid külastamast! Kohtume taas!
Pildil koguduse juhatuse esinaine Lea Saar, Andres Kurrik ja õpetaja Joona Toivanen.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar