kolmapäev, 28. veebruar 2018

Kokkuvõte 2017. aastast



21.veebruaril ilmus ajalehes "Eesti Kirik" artikkel "Tartu Maarja Kiriku taastamine on eesti rahvale tähtis". Toome selle täismahus lugemiseks välja ka siin.


Tartu Maarja kiriku taastamine on Eesti rahvale tähtis!


Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse jaoks oli 2017. aasta tegus ja täis emotsioone. Sellesse aastase jäi palju toimetusi, mida jäädakse mäletama. Kõige olulisem on aga see, et läbi paljude vanade ja uute sõprade on meile järjest selgemaks saanud üks – me oleme õigel teel ja meie kiriku taastamine on paljude inimeste südameasi.

Usk toetab Maarja kiriku taastamist

2017. aasta on tõestanud, et Maarja kiriku taastamine ei ole üksnes ühe koguduse asi. Meie selja taga seisavad kõik kolm Tartu EELK kirikut ja kogudust – Jaani, Pauluse ja Peetri. Igaüks neist on andnud panuse meie kiriku taastamise heaks nii läbi sõna kui teo.

Jaani kirikus toimus 13. detsembril Elke Unti eestvedamisel Eesti ja Soome kaunimate jõululaulude ühislaulmine. Üritust juhtisid koos EELK Tartu Ülikooli Jaani koguduse õpetaja Triin Käpp ja meie Maarja koguduse õpetaja Joona Toivanen. Kontserdi annetused koguti Maarja kiriku taastamise heaks.

3. detsembril toimus Peetri kirikus advendikontsert, mis pööras samuti pilgu Maarja kiriku poole. Taas laekusid palved ja annetused Maarja kiriku ehitamiseks.

Pauluse kirik koos Jaani ja Peetri kirikutega võõrustas 11.novembril toimunud Lõuna-Eesti koorilaulu maratoni. Taastatud Pauluse kirikus jäid kõlama piiskop Joel Luhametsa sõnad viitega Pühale Martinile, kes rebis mõõgaga pooleks oma kuue, jättes ühe poole endale ja teise andes vaesele. Seeläbi kutsus piiskop kõiki üles Maarja kiriku taastamist toetama.

Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse nõukogus on algusest peale teinud ustavat tööd piiskop Joel Luhamets, kes 2018. aasta hakul andis teatepulga üle Tartumaa praost Ants Toomingale. Suur tänu - Joel Luhamets, tere tulemast - Ants Tooming! Maarja kogudus ja sihtasutus on tänulikud ulatatud abikäe eest. Olgu meil edukas koostöö.
 

Rahvas toetab Maarja kiriku taastamist

Eelmisel aastal oli Maarja kirikul palju toetajaid. Igaüks andis just seda, mis tal võimalik. Oli see siis väiksem või suurem rahaline panus, info levitamine või vabatahtlik töö mõne ürituse või kontserdi korraldamise näol.

2017. aastal kogus Tartu Maarja Kiriku SA eraisikute annetusi üle 21 000 euro, millele lisandub annetustelefonidelt laekunud 2300 eurot. Lisaks headele inimestele on 2017. aastal toetanud meid mitmed asutused ja ettevõtted, nt Tartu linn, Ülenurme vald, Vabaerakond, Eesti Ameerika Fond, Hamina ning Turu ja Kaarina kogudused Soomest, Eesti Evangeelne Luteri-Usu Kogudus Kesk Floridas jne, kokku üle 80 000 euroga.

Maarja koguduse liikmed on käinud kiriku taastamist tutvustamas mitmetel üritustel. Näiteks Tähtvere õunaõuepäevadel, Tähtvere raamatulaadal ja Tartu jõululaadal. Täname koostöö eest Tähtvere Seltsi juhatuse liiget ja Laulupeo SA esindajat Sten Weidebaumi. Tartu Jõululaada tarvis valmistasid ja annetasid käsitööd mitmed koguduse liikmed aga ka lihtsalt Maarja kiriku sõbrad ja kaasteelised.

Kirikumuusik Anneli Klaus on koostöös Pille Lille Muusikute Fondiga korraldanud mitmeid kontserte Maarja kiriku taastamise heaks. Kontserdid rahastas Eesti Kultuurkapital. Kiriku ehituse toetuseks on esinenud ka muusikakollektiivid Servimuse Dominum, Stella Caeli ja Sirgutii. Koguduse liikmete Helika Gustavson-Rätsepa ja Kadri Isaku perede toel sai teoks Tartu Hansapäevade pannkoogikohvik Maarja kiriku esisel platsil ja Pingipäev koos Anneli Vilbastega. UIT Festival on valinud juba kaks aastat järjest üheks toimumiskohaks Maarja kiriku. Tiigi Seltsimaja on olnud Maarja kiriku taastamise ustav partner – nende kaasabil valmisid kevadel Maarja kiriku taastamist tutvustavad videod ja toimus taastamise ja vastvalminud peatrepi avamine juuni lõpus. Lisaks korraldas Tiigi Seltsimaja eesotsas Maris Peebo ja Riho Leppojaga Lõuna-Eesti koorimuusika maratoni.


Koorilauljad toetavad Maarja kiriku taastamist

Nagu juba mainitud korraldas Tiigi Seltsimaja eelmise aasta novembris Lõuna-Eesti koorimuusika maratoni, mis tõi Maarja kiriku taastamise toetuseks kokku 45 koori – 16 naiskoori, 15 meeskoori ja 14 segakoori. Kontserdid toimusid Tartu Jaani, Pauluse ja Peetri kirikutes ning õhtu kulmineerus laternarongkäiguga Pauluse kiriku juurest Maarja kiriku juurde. Suur tänu lasteaed Naerumaa õpetajatele, lastele ja vanematele ilusate laternate eest! Õhtu lõpetas valgusinstallatsioon ehk lummutus koos armastatud koorilauludega. Koorikontsertide kunstilisteks juhtideks olid dirigendid Vilve Maide, Alo Ritsing ja Küllike Joosing. Valgusinstallatsiooni koostas ja esitas video- ja valguskunstnik Alyona Movko koostöös Valgusfestival MTÜ-ga.

Tänu koorilauljate võimsale esitusele kogunes LE koorimuusika maratoni piletitulust Maarja kiriku taastamise heaks üle 2500 euro.

Oktoobris korraldas dirigent Lauri Breede Maarja kirikus kaks heategevuslikku kontserti, mille annetused tulid taas taastamise tarvis. Lauri Breede dirigeerimisel esinesid Tartu Rahvaülikooli Dzässkoori ja Laulukoor Tarbatu ja Eesti Maaülikooli Meeskoor Gaudeamus.

Maarja kiriku taastamist toetab Eesti Meestelaulu Selts. Hirvo Surva ütleb Maarja kiriku taastamist tutvustavad videos, et ühes koos saame Maarja kiriku taastamisega hakkama.

Väga hea koostöö on Maarja kirikul ka Laulupeomuuseumiga. Nimelt eksponeerib Laulupeomuuseum Maarja kiriku ajalugu tutvustavat näitust.

Sportlased toetavad Maarja kiriku taastamist

Septembris toimus Toomas Savi eestvedamisel üritus „Hüvasti, EPA võimla!“. Seal avaldasid toetust Maarja kiriku taastamisele endised, praegused ja tulevased korvpallurid. Võimsas koossisus kunagine Tartu Kalevi meeskond sõnas, et nende jaoks oli korvpallisaalis alati midagi pühalikku ja eriline aura käis treeningutega kaasas.

Lisaks korvpalluritele tõi üritus taastamisele toetust avaldama teisigi mainekaid sporditegelasi - 1961. a. esimese korvpallireportaazi Halle Chemie ja TRÜ naiskonna vahel teinud Vello Lään. Samuti Maarja kirikus ristitud ja 1962. a. tohutu spordielamuse pakkunud Eesti – Soome poksimaavõistluse kohtunik Vello Kade, olümpiavõitja ja põline "epakas" Jaak Uudmäe , EPA endine rektor Alar Karis.

Sportlaste toetus Maarja kiriku taastamiseks pole siiski vaid ühekordse üritusega seotud. Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum valmistas Maarja kiriku spordiajalugu turvustavad roll-upid, mida muuseumis ka oktoobrist 2017 -jaanuarini 2018 eksponeeriti. Spordimuuseumisse anti hoiule ka Tartu Kalevi viimases korvpallilahingus kasutusel olnud korvpall ja korvirõngalt Aleksei Tammiste käe läbi äralõigatud võrk.
Näitus on praeguseks kolinud Maaülikooli spordihoonesse, kus sportlastel ja külalistel on võimalik sellega tutvuda.


Rahastus ja ehitustegevus 2018. aastal

2017. aastal esitas Tartu Maarja Kiriku SA Eesti Vabariigi valitsusele taotluse Maarja kiriku taastamise toetamiseks 4,19 miljoni euroga. Kahjuks oli vastus eitav. 2018.a. alguses esitasime uue taotluse, sedapuhku siis 2019. riigieelarvesse. Lisaks oleme esitanud 2 miljoni euro suuruse taotluse ka EELK Konsistooriumile, taastamise toetamiseks okupatsioonikahjude hüvitisest.

Tartu linn rahastab selle aasta tegevusi 122 000 euro ulatuses, oodata on toetusi Kambja ja Ülenurme vallalt, Turu ja Kaarina koguduselt Soomest, EELK Saksa Lunastaja koguduselt. Jätkuvalt loodetakse ka eraisikute annetustele. Lisaks on sihtasutusel eelmistest perioodidest kasutamata vahendeid peaaegu 100 000 eurot.

2018. aastal teostab sihtasutus Maarja kiriku vundamenditöid 220 000 euro eest. Enne ehitama asumist oli vajalik ehitusloa kehtima hakkamiseks teostada ehitusprojektile ekspertiis, mida me ka tegime. Sellest tulenevalt on vajalik projektis sisse viia mõned muudatused. Praegu olemegi tegemas KOKO arhitektidega tihedat koostööd vajalike muudatuste sisse viimisel. Üheks esimeseks tööks on kirikus torniosa põranda üles võtmine. See annab meile ülevaate, millises seisukorras on vanad torni postide vundamendid.

Seoses ehitustegevuse algusega on sel aastal, lisaks juhatuse liikmele, võetud palgale ehitusinsener Riivo Klaas. Ta teostab omanikujärelvalvet ja täidab muid ehitustegevusega seonduvaid ülesandeid.

Loodetavasti tuleb 2018. aasta Maarja kiriku taastamisele murdeline ning leiame ka suuremat toetust, et kiriku ehitustegevusega aktiivselt edasi minna. Palume teie kõigi eestpalveid!


Ka Sina võid olla kirikuehitaja! Helistades 900 1842 annetad 5 eurot, 900 1941 annetad 10 eurot, 900 2019 annetad 50 eurot.






Fotod: Uku Peterson

teisipäev, 27. veebruar 2018

Lammutustööd kiriku torniosas

Tartu Maarja Kiriku SA viis läbi väikesemahulise hanke kirikutorni vundamentide täpse asukoha, füüsilise seisukorra ja sügavuse hindamiseks. Tööde teostamine on vajalik kiriku renoveerimise projekteerimistöödega jätkamiseks. Lisaks on töö tulemusel võimalik hinnata olemasolevate tornivundamentide seisukorda, mis peaks andma vastuse küsimusele, kas need vundamendid on võimelised kandma ka uut torni.
Pakkumise esitasid kolm ettevõtet ning hanke võitis Raian OÜ.



Kiriku torniosa põranda lammutamise ja pinnase kaevamisega alustati teisipäeval 20. veebruaril 2018. Esmalt lõhuti torniosas olev vahesein ning tuulekoda. Need tööd said tehtud 21. jaanuariks. Neljapäeval 22. jaanuaril on juba alustatud põranda lõhkumise ja väljavedamisega. 







Bobcat veab lammutusest tekkinud ehitusjäätmed kiriku küljeukse kaudu veoautole.





Lasteaia ja kiriku vahelisel alal ootab ehtusjäätmeid suur veoauto, mis on pargitud risti kahe hoone vahele. Rääkides lasteaia direktoriga, selgus, et nad hoidsid hinge kinni, kas auto ikka mahub kahe hoone vahele.


Kui kogu EPA võimla aegne põrand sai välja veetud ja selle all olev kiht samuti, leiti üles kõik neli vundamenti. 






Lisaks vundamentidele tuli välja ka jupike vanast põrandast. Nagu allolevatelt piltidelt näha, asub see omajagu madalamal, kui praeune uksepakk. Seinas on näha ka nõukaajal silikaadist laotud küttetorustiku kanali sein. Ka see on nüüd lammutatud. 



Täna, 27. veebruaril alustatakse vundamentide väljakaevamisega, et uurida nende sügavust ja seisukorda. 

Lammutustöödest meedias: 

Ka Sina võid olla kirikuehitaja!
Helistades 900 1842 annetad 5€, 900 1941 - 10€, 900 2019 - 50€. 

neljapäev, 22. veebruar 2018

Taotlused EELK konsistooriumile ja Eesti riigi eelarvesse

30. augustil 2017 esitas Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus taotluse Eesti Vabariigi valitusele, peaminister Jüri Ratasele ja Kultuuriminister Indrek Saarele. Taotluses paluti riigi tuge 2018. aasta eelarvest Tartu Maarja kiriku taastamiseks.

Vastus antud taotlusele tuli Kultuuriministeeriumist 3. oktoobril 2017. Kultuuriminister tunnustab Tartu Maarja Kiriku SA entusiasmi ning tööd neile kuuluva vara hoidmisel ja edasiste tegevuste kavandamisel. Samas lisab minister Saar, et Tartus on juba toetatud Jaani ja Pauluse kiriku taastamisi ning, et toetust vajavaid ehitismälestisi on kümme korda rohkem kui pühakodasid. Seega, arvestades eelarvelisi võimalusi ei ole Kultuuriministeeriumi hinnangul põhjendatud toetada riigi poolt Tartu Maarja kiriku taastamist 4,19 miljoni euroga, kui ligi veerand muinsuskaitse all olevatest ehitismälestistest on halvas või avariilises seisukorras ning toetussummad on aastaid püsinud ligikaudu samal tasemel.

Kuid Maarja kirikul on palju kaasteelisi sõpru ning just nende eestvedamisel kohtusime 26. septembri 2017 peaminister Jüri Ratasega Maarja kirikus. Endisel korvpalliliidu presidendil Jüri Ratasel oli ühena viimastest võimalus teha korvirõngale pealeviskeid - peale järgmisel päeval toimunud mälestusüritust "Hüvasti, EPA võimla!" kadus see võimalus ajalukku. Kohtumise peateema oli siiski Maarja kiriku taastamise olulisus. Tartu Maarja Kiriku SA ja Tartu linna plaane tutvustasid Urmas Klaas ja Aadu Must.


26. septembril 2017 külastas Tartu Maarja kirikut peaminister Jüri Ratas. Teda olid võõrustama tulnud Tartu linnapea ja SA nõukogu esimees Urmas Klaas, SA nõukogu liige Toomas Savi, koguduse juhatuse esimees Lea Saar, koguduse liige Indrek Pekko, õpetaja Joona Toivanen, SA juhataja Silvia Leiaru ja Tartu linnavolikogu esimees Aadu Must (kes nüüd kuulub ka SA nõukogusse). 
Foto: Helene Toivanen
2017. aasta detsembri lõpus jõudis avalikkuse ette teade, et Eesti riik on EELK-le eraldanud 6,8 miljonit eurot sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks.

Tartu Maarja kirik on oma tänases seisus just sõja ja okupatsiooni käigus tehtud ülekohtu tõttu. 16.01.2018 esitasid üheskoos EELK Tartu Maarja kogudus ja Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus EELK konsistooriumile taotluse Maarja kiriku taastamise toetamiseks okupatsioonikahjude hüvitisest. Lisaks esitati  26.01.2018 Vabariigi Valitsusele uus taotlus Maarja kiriku taastamise toetamiseks 2019. aasta riigieelarvest.

Hea lugeja, palume teie eestpalveid, et esitatud taotlused tooksid meile vajaliku finantstoe Maarja kiriku taastamiseks.


teisipäev, 13. veebruar 2018

Kesk Florida Eesti Evangeelne Luteri Usu Kogudus taastab Maarja kirikut

Kesk Florida Eesti Evangeelne Luteri Usu Kogudus lõpetas tegevuse, kuid seeläbi ei lõppenud nende head tegemise soov.
Toredad koguduse juhid lugesid Ameerika eestlaste väljaandest "Vaba Eesti Sõna" Maarja kiriku taastamise kohta ning leidsid, et ühe ukse sulgumine avab teise ukse -  Kesk Florida Eesti Evangeelne Luteri Usu Koguduse konto jääk (pisut alla 6000 euro) annetati Maarja kiriku taastamise heaks. Oleme suure annetuse eest väga tänulikud!

Alles hiljuti kirjutasime, et oleme asunud koguma inimeste mälestusi/lugusid seoses Maarja koguduse ja kirikuga. Selline hea tahte väljendus on üks lugu Maarja koguduse ja kiriku taastamise teel.

Järgnevalt leiate "Vaba Eesti Sõnas" ilmunud artikli Ameerika eestlaste koguduse ajaloo ja tegevuste kohta.


Kesk Florida Eesti Evangeelne Luteri Usu Kogudus lõpetas tegevust 

Juuni kuul 1950 aastal saabus Floridasse perekond Rebane - isa Õpetaja Hans Rebane abikaasa Maiega, ja kahe pojaga Henn ja Priit. Floridas, Jacksonville’i rongi jaamas, tervitas perekonda mitte ainult Florida suve kuumus ja niiskus, aga oli vastas väga lahke luteri usu pastor Rev. Henry Kahlenberg, kes teenis Trinity Luteri

Kirikut St. Petersburg, Floridas aastad 1939 kuni 1974. Hans Rebane saabus Geislingenist, Bostoni kaudu, St. Petersburgi, Floridasse, kus tema alustas kiriku tööd abi-pastorina ameerika Trinity Luteri koguduses. Nii algas pikaaegne side eestlastel selle kirikuga. Hans Rebane ja pere olid mitte ainult esimesed eestlased St. Peterburgis 1950 aastal, nad olid ka Pinellas County esimesed immigrantid. Nende pere tulekust ameerikasse oli jutt ja pilt kohalikus ajalehes. 

Eestlaste pere tasapidi kasvas St. Peterburgis. Mõnda tõi töö kohustused siia; teisi , eriti vanemat generatsiooni, kutsus ilus  päikesepaisteline troopiline kliima. Nii oli kaunis varakult võimalik pidada eestikeelseid jumalateenistusi Trinity Kirikus, ameerika koguduses St. Petersburgis. Hans Rebane
teenis ameerika koguduses alguses St. Petersburgis, siis paigutati teda edasi Virginia osariiki, ning ka Philadelphia, Pennsylvaniasse, ja New Jerseysse ja oli nende koguduste pastor. Poeg Priit Rebane lõpetas keskkooli Philadelphias ja sealt siirdus Muhlenberg Ülikooli. Priit õppis usuteadust Lutheran Theological Seminary Philadelphias ja aastal 1982 kaitses Pittsburghi teoloogilises seminaris teoloogiadoktori väitekirja. Teda ordineeriti aastal 1963 õpetajaks. Ta teenis 40 aastat ameerika kogudusi läbi ELCA (Evangelical Lutheran Church in America), Pennsylvanias ja Texases. Aastaid hiljem tuli abikaasa Judy’ga tagasi Floridasse alguses põhja pool osariiki ja hiljem tagasi Kesk-Floridasse, St. Petersburgi, kus teenis Trinity kogudust (1975-1990). 

Aastal 1975 saabus siia oma pensionile Õp. Juhan Suurkivi Philadelphiast ja hakkas kohe siinset eesti kogudust teenima. (Fotod: Õp. Suurkivi, a. 1989 ja 2002). Teisipäeval, 19. jaanuaril 1986 toimus Kesk Florida Eesti Evangeelium Luteri Usu Koguduse asutamine ühes juhatuse liikmete valimisega. Õpetaja Suurkivi kinnitati Koguduse õpetajaks ja õnnistati ametisse Peapiiskop Konrad Veemi poolt. Koosolekust võtsid osa 35 inimest. Eesti koguduse liikmete arv kasvas ja aastal 1998 oli 60 tegev- ja toetaja- liikmeid. Kui aastal 2003 mina koos abikaasaga saabusime siia elama Philadelphia piirkonnast, oli hea teada, et eestlaste perel oli järjekordsed jumalateenistused Trinity Luteri-Usu Kirkus . Eriti oli heameel näha Pastor Suurkivit altari ees. Oli kohe kodune tunne, sest ta oli olnud meie Philadelphia eestikoguduse õpetaja. Õp Suurkivi suri aasta 2004 ja nii hakkas Hans Rebase poeg, Dr. Priit Rebane, meie eestikogudust juhtima, samal ajal kui ta edasi teenis ka ameeriklaste kogudust. Dr. Priit Rebane on kandnud Kesk Florida Eesti Luteri Usu koguduse elu oma tugevate õlgadel 1997 aasta saadik, alguses abistamas Õpetaja Suurkivit ja hiljem teenis meie kogudust üksinda. 

Algpäevadel oli kirik suur osa Kesk Florida eestlaste tegevusest. Samad inimesed kes tegutsesid kirikus, organiseerisid ka seltskondlikuid tegevusi. Näiteks 1969 oli esimene Vabariigi Aastapäeva pühitsemine St. Petersburg Floridas, kus olid koos 27 isikut ja see toimus Henn ja Norma Rebase kodus. 

Algaastate jooksul kiriku juhatuse liikmete hulgas on olnud järgmised isikud: Albert Piirand, Hilda Piirand, Martin Laas, Tamara Uusvell, Silvia Nerska, ja Natalia Riess. Hiljem on teeninud aastaid laekur Arvi Tiit Treude ja viimastel aastatel esimees Jüri Linask (†). Aga nagu paljudel  eestikogudustel ameerikas, vanem generatsioon hakkas kaduma ja nooremate arv kahanes. Viimastel aastatel on mitmed meie liikmed surnud ja mõned hoopis kolinud teiste osariikidesse, et oma kõrgvanaduse päevil lastel lähem elada. Sel sügisel otsustas juhatus koos õpetajaga, et on aeg kahjuks kätte jõudnud, koguduse tegevust lõpetada. “Nii ajaratas on ringi käind”, sellest ajast kus isa Õp. Hans Rebane perega saabus Floridasse Trinity Luteri Usu Kiriku juurde. Poeg Dr. Priit Rebane, on meie kiriku elu väga truult edasi kandnud siin samas Trinity Luteri Kirikus, kuni selle oktoobrini, 2017. Tänu Jumalale see kirik on Kesk Florida eesti kogudusele olnud keskpunktiks 67 aastat, aga nüüd need “kaunid päevad on mööda läind”.

Kuigi meie oleme oma koguduse uksed sulgenud, uus võimalus toetada Taeva Isa tööd avanes. Jumal tegutseb meie keskel alati ja uued, ettenägematud, võimalused tulevad esile. Lugesime Vaba Eesti Sõna ajalehes mõõdunud suvel, et Tartus Maarja kiriku kogudusel tuli lootus oma pühakoda taastada. Märkimisväärne on, et mitmete meie Kesk-Florida koguduse liikmete vanemad olid olnud Maarja Kiriku liikmed Eesti Vabariigi ajal. Ajalooliselt Tartu Maarja kirikul on olnud tähtis roll Eesti riigi ja rahva iseolemiseks kujunemise arengul. Juba 1833.a. Tartu Maarja kogudus oli esimeseks eestlaste luteriusu koguduseks. Maarja kirik valmis ja pühitseti koguduse pühakojaks 11. jaanuaril 1842. Pärast kiriku tegutsemist 99.5 aastat, kahjuks kirik hävis varemeteks 12. juulil 1941 aastal taganeva punaarmee rünnakus Tartule. Kuigi Tartus koguduse liikmed soovisid kohe kirkut taastada, kommunistlik võim andis hoopis varemed üle Eesti Põllumajanduse Akadeemiale võimla ehitamiseks. Sport tegutses kirikus aastatel 1961-2009 ja sellest perioodist tunti Tartu Maarja kirikut kui spordikirikut. Nii ma nägin kirikut, kui see paistis välja rohkem nagu üks võimla kui kirik, kui elasin Tartus sügisel 2012. Lugedes kiriku taastamisest, tuli Kesk-Florida koguduse juhatusel mõte ja võimalus toetada ja osaleda Maarja kiriku taastamisega. Jumala töö on tõesti imeline. Meie paneme ühe ukse kinni siin Floridas ja see võimaldab meil toetada üht kogudust kaugel kodumaal Tartus kirikuülesehitamisega, kus jällegi inimesed saavad pidada jumalateenistusi, koos palvetada, ja tänada Jumalat.

Dr. Kersti K. Totsas-Linask
Abi-laekur
Kesk Florida Eesti Evangeelne Luteri Usu Kogudus



Fotod: 


Trinity Lutheran Church, 5th Avenue N, St. Petersburg. Trinity oli esimene Luteri Kirik Florida lääne kaldal. 




Pastor Juhan Suurkivi , 1989a; altari ees 2002a. 



Üleval vasakul Arvi Tiit Treude, kes on koguduse laekur olnud 20 aastat. Paremal on koguduse õpetaja Dr. Priit Rebane
(KK. Linask’i-võetud okt 2017).






esmaspäev, 5. veebruar 2018

Maarja kiriku lugude kogumine

Tartu Maarja Kiriku SA alustab Maarja kiriku ja kogudusega seotud lugude kogumist. Eesmärk on uurida meie kirikuhoone ja koguduse ajalugu läbi tema liikmete mälestuste. 
Kogutud lugudest saab kokku panna ühe toreda ja täis emotsioone raamatu, mis oleks auväärne kingitus taastatud kiriku avamisel. 

Lugude kogumiseks oleme järgnevalt kokku pannud väikese pöördumise ja juhendi. 

Pöördume Teie poole, et koguda Tartu Maarja kirikuga seotud lugusid ja mälestusi. Käesolev küsimustik püüab aidata Teil oma lugu/mälestust kirja panna. Igasugused täiendavad üksikasjad on teretulnud ning mida põhjalikum, isiklikum ja faktirohkem on teie saadetud vastus, seda hinnalisem on see Tartu Maarja kiriku kogudusele ja sihtasutusele.

Kirja pandud lugu/mälestus võib olla Teie isiklik, kellegi teise jutustuse põhjal või lihtsalt mõni koguduse keskel toimunud sündmus. Loo pikkus ei ole oluline, oluline on sisu ja sündmus ise. Küll võiks olla lugu võimalikult täpselt ja detailselt kirjutatud, andmaks piisavat ülevaadet ka ajast, mil lugu juhtus. Lugusid ootame nii kaugemast kui lähemast minevikust.

Juhin tähelepanu, et soovime lugudest kokku panna raamatu, mida kinkida taastatud Tartu Maarja kiriku avamise puhul ning muudel tänuüritustel. Lisaks planeerime Maarja kiriku ajaloo teemalist konverentsi. Ka seal sooviksime lugusid tutvustada. Kui Te ei soovi oma loo avaldamist raamatus ega konverentsil, siis palun sellekohane märge lisada loo juurde. Siiski loodan, et olete valmis oma mälestusi teistega jagama, jättes seeläbi killukese elust/olust ka tulevastele põlvedele.

Maarja kiriku ja koguduse ajalugu on uuritud suhteliselt vähe ning antud lugudega saame koguda kokku olulisi kilde kiriku ja koguduse loost. Ka Teil on nüüd võimalus sellesse oma panus anda.

Lugusid ootame 2018. aasta jooksul.

Lisainfo ja kaastööde saatmine:
Silvia Leiaru
Tartu Maarja Kiriku SA juhataja
+372 5665 0956, silvia.leiaru@eelk.ee
tartumaarja.eelk.ee
Õpetaja 5, Tartu 51003


Abistavad küsimuse Maarja kirikuga seotud loo/mälestuse kirja panemiseks:

1. Kuidas olete seotud Tartu Maarja kirikuga?
2. Kas lugu juhtus Teie või mõne Teie lähedasega?
3. Kes veel on selle looga seotud, kas Teil on võimalik lugu ühiselt kirja panna?
4. Millal Teie lugu aset leidis? Teile teada oleva täpsusega, kas päev, kuu, aasta, aastakümme.
5. Millised emotsioonid on teil seoses aset leidnud looga?
6. Kas Teil on loo illustreerimiseks pilte/jooniseid/esemeid/vms või on Teil endast jt teistest asjaosalistest mõni pilt?